Inglite tants

Jälg mu jälgedes, sammud mu sammus

Ja-jaa! Sügissemester lõpeb minu jaoks... 13 tunni pärast. Homme hommikul saavad vastatud meditsiinilise rakubioloogia kontrolltöö ja anatoomia preparaatide arvestus. Ma ei suuda ära oodata, et saaks juba jõuludeks maale, põliste puude rahulikku ja unisesse rüppe. Viimane nädal on olnud hullumeelne, küllap olen ma veetnud õppides rohkem tunde kui kogu gümnaasiumi ajal kokku. Õnneks paistab valgus juba silmapiiri tagant. Õnneks olen ma jõudnud ka paaril kontserdil käia. Laupäeva õhtul käisin Palamuse kirikus kuulamas Tartu Ülikooli kammerkoori jõulukontserti "Tasase maa laul". Tegu oli väga hea kontserdiga ja kammerkoor kõlab ka tõsiselt professionaalselt. Samal õhtul andis Tartus kontserdi ka Metsatöll. Küllap oli see üks parimaid ja vägevamaid rokk-kontserdeid, kus ma käinud olen. Vähemalt siseruumides. Kuna tegu oli uue plaadi esitlusega, jäid repertuaarist välja mõnedki laulud, mida mina igatsesin kuulda, kuid kindlasti leidub millalgi veel mõni võimalus. Reede õhtul andsime ise TAM-i ja Tartu Ülikooli Akadeemilise Naiskooriga Tartu Jaani kirikus oma ainsa jõulukontserdi "Õnneõhevil". Kontserdiks harjutamine oli pikk ja painav protsess arvukate tagasilöökide ning vürtsikate vihahoogudega, kuid lõpptulemus oli oodatust parem ning isegi dirigent tõdes lõpuks, et jäi meie etteastega rahule. Nüüd on jäänud veel viimased tunnid õppimist, et võiks jõulud võtta vastu kerge südamega.

Koktsügotsüüt

Ajee. Lumi langeb, lumi langeb. Lõpuks ometi muutub see pimedus natuke rõõmsamaks. Küll on meeldiv, et Rootsi otsustas meiega oma lumetormijääke jagada. Vahepeal aga lõppes mul ära kaks ainet - esmaabi ja ladina keel. Mõlemad edukalt läbitud. Lisaks sai tehtud ka geneetika kontrolltöö ja täna oli meditsiinilise keemia instrumentaalanalüüsi osa arvestus. Kui mu taju mind ei peta, ei tohiks sellega ka mingeid probleem tulla. Järgmine töö on esmaspäeval - üldbioloogia. Järgmisel nädalal on veel anatoomia arvestus ja rakubioloogia praktikumide protokollide esitamise tähtaeg. Sügissemester lõpeb rakubioloogia kontrolltööga järgmisel esmaspäeval. Siis võivad jõulud juba tulla.

Täna lähen E.-ga Trehvi Paha Polly kontserdile. Arvestades nende viimast esinemist, peaks tulema ks igati lahe kontsert.

Öö ei lase magada

Tere! Aasta kulg on jõudnud nii kaugele, et täiesti harjumatu on ärgata hommikuvalguses - enamasti kaasneb äratuskella helinaga pilkane pimedus. See aga tähendab, et varsti on jõulud. Aeg on läinud kiiresti, kohutavalt kiiresti.

Vahepeal olen jõudud käia Vennaskonna kontserdil, mis oli päris hea, ehkki mängimata-kuulmata jäid briljantsed klassikud, nagu "Insener Garini hüperboloid" või "Subatlantiline kohtumine". Samas aga oli kontserdi peamine eesmärk esitleda uut plaati ja see sai igatahes täiesti eeskujulikult tehtud. Mulle üllatusena oli üks soojendusbändidest ammu tuttav Paha Polly, kes on pärast soolokitarristi lahkumist jalad taas alla saanud. Kõla oli meeldiv ja kokkumäng tublisti paranenud. Ka uued lood on täiesti korralikud.

Möödunud teisipäeval käisin M.-iga üht PÖFF-i filmi ka vaatamas - "Iseenda jälgedes". See rääkis Francois Augieras'st, prantsuse kunstnikust, kes mattis kusagile Mali kõrbesse peidiku seinamaalingutega. Kadunud teoseid otsivad paljud, kuid edutult, kuna Augieras'l oli saladus - ta kõndis iseenda jälgedes. Jagamata saladus aga on igavene. Film oli päris keeruline, kuid hea. Mulle meeldis.

Täna on ees järjekordne TAM-i esinemine - "Kauged hommikud" TÜ aulas, kus kõlab meie dirigendi Alo Ritsingu looming. Muidu läheb kõik rahulikult. Õppida on palju, kohutavalt palju. Aega tuleb leida ka meeskoori ja trenni jaoks. Samas aga on varsti juba vaheaeg. Kahju, õpingud on liiga huvitavad pooleteistkuuseks pausiks.

Trans-Siberian Orchestra - Mephistopheles

Tšempionide eine

Taas on (veel) käes igaädalaseks väikeseks kokkuvõtteks. Möödunud seitse päeva on olnud tõsiselt tegusad, paraku koju olen jõudnud peamiselt vaid magusateks unetundideks, mida üldplaanis jäi samuti natuke väheks. Eks sel nädalal tuleb järgi magada-puhata. Väsimusest hoolimata olid päevad täidetud rõõmu ja rahuloluga. Suurema osa ajast võtsid bussisõidud TAM-i kontserttuuril, kuid kaasalöömist ei kahetse ma mingil juhul. Tallinna kontserdi tõttu pidin loobuma küll rebaste ristimisest, kuid igale poole ka ei saa jõuda. Küll aga sain ma kaasa lüüa rebaste peol, mis toimus neljapäeval klubis Atlantis, kus ma esinesin koos VI kursuse bändiga. See oli samuti rikastav kogemus. Pidu ise jäi lühikeseks, kuna järgmisel hommikul kell 7.00 pidi TAM minema õnnitlema peadrigent Alo Ritsingut. Reede oli esimene päev, kui ma ei pidanud kuskile tormama. Tekkis esimene võimalus tuba koristada ja nõusid pesta. Võrru ma sel nädalal ei läinud, kuna laupäeval olin kohustatud viibima Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi üldkoosolekul. See oli ka tegelikult huvitav, ehkki tüütas lõpuks ära. Pärast koosolekut kiirustasin maale sauna. Üks mõõdukas leil oli täpselt see, mida vajasin. Õhtul toimus ka EAÜS-i väike tutvumispidu. Kogu nende juubelituuri tööde-tegemiste kõrval oli meil koolis kõige huvitavam loeng, kus ma siiani käinud olen. Poola nimega eesti keelt kõnelev Michigani Ülikooli lõpetanud Eric Tkaczyk rääkis meile laineoptikast. See oli täiesti ebastandardne. Õppejõud käis mööda auditooriumit ringi ja rääkis tundengitega selle asemel, et seista terve aeg kõnepuldi taga. Samuti olid tema näited ja selgitused imelised. Näiteks kirjeldas ta velguslaineid inimlainete kaudu. Praktilisel teel.

Vaata, kuidas punab...

Tänasega jäi selja taha esimene kontsert TAM-i tuurist. Kahjuks ma kogu kontserti ise kuulata ei saanud, kuid proovide põhjal paistab, et tegu on ühe väärt üritusega. Meie etteaste läks päris hästi. Õnnestunud esimene esinemine minu jaoks. Terve päev kokku oli kurnav. Lahkusin Võrust Tartu poole umbes 09.30, 11.30 oli väljasõit Pärnu poole. Sõit vältas ligikaudu kolm tundi, siis oli veidike aega söömas käia ja peagi oli vaja juba täies rivistus laval olla. Peaproovid läksid kiiresti, meile kui viimastele esinejatele jäi loomulikult kõige vähem lavaproovi aega. Jõudiski kätte aeg frakid selga ajada ja oodata oma järjekorda. See ei kestnud kaua, kontsert ise möödus viivuna. Kodu poole hakkasime sõitma umbes 19.30, tagasi ühikasse jõudsin veidi enne kella 23.00. Nüüd lähengi magama, et rebastenädala üritused võiksid peagi alata.

Tic-Tac

Paraku muutuvad kõik uued ja huvitavad asjad ühel päeval rutiinseks ja tavaliseks. Tundub, et hakkan Tartu elu ja ülikooliga lõplikult ära harjuma. Kirjutada pole enam väga millestki, kõik näib tavaline, midagi erakordset pole juhtunud. See nädal on oma olemuselt ka sündmustevaene - koolis pole ühtki tööd, pole täheldanud ühtki ülemäära huvitavat üritust. Ehk ongi hea mõnikord ka lihtsalt puhata ja logelemisest mõnu tunda. Siiski, laupäeval toimus traditsiooniline korvpallilahing TAM-i ja meie TTÜ lauluvendade vahel. Paraku pidime tunnistama pealinlaste paremust ning magus kättemaks on pandud järgmise aastani laagerduma. Siiski oli tegu ühe väga hea üritusega. Pärast mõõduvõtu palliplatsil toimus kooride pidu, kus pakuti ohtralt süüa ning isegi saun oli spordimeestele ja kaasaelajatele soojaks köetud. See kõik tähendas seda, et eelmisel nädalavahetusel ma koju ei jõudnud. Küll aga lähen ma Võrru sel reedel. Ja juba pühapäeval algab Pärnus TAM-i, RAM-i ja Inseneride Meeskoori Alo Ritsingu ja Ants Üleoja 75. juubelile pühendatud kontserttuur, mis on ühtlasi ka minu debüüt meeskoori ridades.

Quantum satis

Järjekordne nädal hakkab lõpule jõudma. Järjekordne tore nädal. Läinud reedel külastasime M.-i, A. ja E.-ga VKG-d. See oli üks ära ütlemata positiivne ettevõtmine, nii hea oli näha 12 aasta jooksul armsaks saanud õpetajaid ning einestada koduses koolisööklas. Õhtul käisime E. ja M.-ga Parksepas saunas ja tegime ühe pubikülastustuuri Võrus. Selgus, et süüa ei taha pärast kella kümmet pakkuda enam peaaegu ükski lokaal - küll pole kokka, küll pole toitu. Õnneks ei takistanud see väike pisiasi meid maha istumast ja üksteist oma tegemistest valgustamast. Laupäev ja pühapäev möödusid rahulikult, puhates. Esmaspäevases TAM-i proovis pakkus dirigent mulle võimalust lüüa kaasa novembri alguses toimuval Ants Üleoja ja Alo Ritsingu juubeliturniiril. See tähendab, et 31. oktoober olen ma Pärnus, 1. november on kontsert Vanemuise kontserdisaalis ja 2. novembril Estonias. Esinemine toimub koos RAM-i ja Inseneride Meeskooriga. Kindlasti ei tohi unustada, et kõigi nende tegemiste vahel on vaja selgeks saada järgmine õppetükk anatoomiast - kolju. Küllap jõuab. Igatahes, teisipäev oli erakordselt hea päev. Otsustasime K. ja T.-ga võtta selga pillid ja teha väike külastus bändiruumi. Esmamulje on hea ja kindlasti ei jää see ühekordseks prooviks. Järgmisel nädalal katsetamue juba uute lugude ja ideedega. Õhtul käisin kodugrupis, kuhu üks kursuseõde mind oli kutsunud. See oli ka huvitav, võimalus lüüa kaasa mõttestatud aruteludes ja tutvuda uute inimestega. Pärast seda käisime Toomkiriku varemetes, need olid Tudengipäevade raames külastajatele avatud. Kirikutornist võib näha ikka imelist vaadet Tartu linnale. Kolmapäeval käisime E.-ga Genialistide klubis, kus esines X-Panda - kohalik suure tulevikuga progressiv- ja fusioonmusika bänd. Ehkki lavale läksid nad kell 1.00, mitte kell 22.00, nagu mina olin aru saanud, oli see üks päris hea kontsert. Täna sain õnneks kaua magada, kuna tunnid algasid alles keskpäeval. Tarkustera tänasest anatoomiast - kütkestav alalõug toob igale kolbale sära silmakoobastesse.

M. semimembranosus

Müstika. Paradoks. Mida rohkem ma õpin, seda vähem ma oskan. Antud hetkel käib jutt - nagu ilmselt arvata võib - anatoomiast. Viimane test läks ilmselt halvemini kui eelmine, seega järgmiseks tööks tuleb ennast tõsiselt käsile võtta. Kogu teema korraga õppimine pole teps mitte aktsepteeritav, ükskõik kui lihtne osa esmapilgul ka paistab. Ma võin küll teada kõiki lihaseid, kuid kontrolltöös pole sellest kasu, kui ei suuda meelde jätta nende kinnituskohti ning funktsioone. Kui see seik välja arvata, on kõik kõige paremas korras. Paradoks. Müstika.

Reede-laupäev möödusid Otepääl TAM-i laagris. Aset leidis ka esimene noorliikmete luukamber, mis mul õnnestus läbida võrdlemisi edukalt - järelkaja oli positiivne. Laagrimelu oli samuti kogemus omaette. Sain palju paremini tundma oma koorikaaslasi - nii uusliikmeid kui vanemaid koorilauljaid ning veterane. Loomulikult ei möödunud reede õhtu suure jalgpallivaatamiseta.

Täna käisin esimest korda verd andmas. Väga meeldiv kogemus, kavatsen seda kindlasti korrata. Vähemalt võin ma ise tunda ennast nüüd 450 ml võrra parema inimesena. Sellele eelnes TÜ kliinikumi erakorralise meditsiini osakonda tutvustav esmaabipraktikum, mis oli samuti äärmiselt huvitav ja üsna põhjalik.

Nüüd on vaja ainult homne päev vastu pidada ja reede hommikul saan tulla Võrru ning vaadata, kuidas kulgeb elu VKG-s, mida teevad VKG õpetajad ja õpilased.

Punanihe

Tööde-testidega on selleks nädalaks ühel pool. Nii keemiast kui ka ladine keelest sain ilusti läbi. Eile õhtul käisime E.-ga Tartu tähetornis avatud taevavaatlusel, mille eesmärgiks oli vaadelda Kuud ja Jupiteri. Kuu paistis kätte üsna hästi, vähemalt alguses - pilvise ilma tõttu oli nähtavus kohati hajutatud -, kuid suurimat planeeti meil näha ei õnnestunudki. Ehk mõnel järgneval vaatlusel läheb paremini. Samas aga saime uusi teadmisi astronoomia vallas. Õhtu lõppes sellega, et umbes kella kahe ajal filosofeerisime veel lõpmatuse, hääbuvate jadade ja piirväärtuste üle. Kõlab veidralt? Mis teha. Täna oli teine anatoomia praktikum, mille käigus saime käia ka laibakumis. Peaks mainima, et see on üks ebatervelt huvitav koht. Kuna T. oli lahkelt nõus jagama ühte oma kummikinnastest, sain ise ka lihastele käe külge panna. Päris lahe. Ja nüüd magama. Eks ta ole.

Naera, Odysseus, elu on naer

Väike lühieelvaade eelolevale nädalale. Paistab, et tulevad lihtsad viis päeva, ühtki rasket tööd silmapiiril ei terenda (v.a ladina keele arvestus, kuid see ei tohiks olla midagi kaelamurdvat, vähemalt alguses). Küll aga on tulemas mitu tähtsat sünnipäeva. Täna käisin ühe uue seltskonnaga trennis. Päris hea oli. Kui aega on, püüan seal edasi ka käia. Nüüd aga õpin natuke meditsiinilise keemia teooriat ja varsti lähen ära magama.

Mälumäng

Lõpuks on mul aega niisama arvutis istuda ning seeläbi ka võimalus kirjutada uus sissekanne. Kuna see on esimene üle pika-pika aja, tuleb alustada eelmisest neljapäevast. Just sel päeval toimus pärast kooriproovi TAM-i noorte meeste õhtu, mil vanad olijad võtsid vastu verirohelised uustulnukad. Väga tore üritus, võimaldas tõesti paremini üksteisega tutvuda. Samuti on mulle määratud lauluisa väga tore - lahke ja abivalmis. Järgmise päeva loengutest pidin ma loobuma, kuna oli vaja hommikul sõita Parksepasse, kus toimus 20. kohalik korvpalliturniir. Seal olin ma lauakohtuniku rollis 20 mängus kolme päeva jooksul. See oli tõsiselt väsitav ja nädalavahetus oleks justkui ära jäänud. Samas oli aga väga lahe näha tuttavaid, keda Tartusse kolimise ajast kohanud polnud. Turniir ise oli ka juubeli puhul väga suurelt ette võetud. Paistab, et korvpall on sponsoritele ja vallaisadele ikka väga südamelähedane. Igatahes kulges üritus plaanipäraselt, sain üles soojendada lauakohtunikuoskused. Pühapäeva õhtul saabusime E.-ga tagasi Tartusse ning aitasime ühel mu tuttaval kolida korterist ühikasse. Nägin ka oma silmaga ära kurikuulsa Narva mnt 89 ühiselamu. Sealne olukord on tõesti kohati õõvastav. Seda arvas ka värske üürnik ning pani ennast järgmisel päeval renoveeritud ühika järjekorda. Esmaspäev oli pikk ja väsitav nagu ikka - koolitöö kaheksast kuueni ja otsa meeskoori proov. See oli taas kord keerulisem, kuna lauldi mulle tundmatuid laule. Samas ei olnud ka väga hullu, saab hakkama. Teisipäeval oli kaks joonistamistundi, sain teada, et histoloogia kontrolltöö, mida ma ise pidasin üheks parajaks ebaõnnestumiseks oli õppejõu meelest väärt hinnet A. Kommentaariks - "Lühidalt aga hästi." Pärast kooli aga pidin kohe minema raamatukokku õppima tänaseks anatoomia kontrolltööks, kuna nädalavahetusel turniirile kulunud aeg oli vaja õppimise seisukohalt tasa teha. Arvasin, et ühikas ei suuda ma niikuinii keskenduda, parem siis juba raamatukogus istuda. Midagi sai ikka selgeks ka, aga materjali kogus oli ikka üüratu - seal veedetud u viie tunni vältel õnnestus üle käia umbes 70% materjalist. Kella seitsmeks läksin E. ja F.-iga Trehvi igateisipäevasele tudengikilvale. Loomulikult õnnestus mul registreerida võistkond nii halva käekirjaga, et korraldajad ei suutnud meie nime välja lugeda ning tuli asja selgitada. Küsimused olid ka päris rasked, ehkki meil õnnestus duubeldada üsna õigeid küsimusi ning samuti loobuda küsimusest, mida me poleks teadnud. Nimelt näevad sealsed reeglid ette, et igast plokist võib panustada ühele küsimusele, mille õigesti vastamisel punktid kahekordistuvad; ühest küsimusest on kohustuslik loobuda. Lõpetasime üsna taga, ehkki viimase ploki alguses olime peaaegu, et keskel. Soovida jättis korralduslik pool, kuna 12 küsimuse vastamiseks kulus enam-vähem kolm tundi. Pärast mängu asusin uuesti õppima, sedakord pigem tuupimise meetodil - ja sellest oli samuti kasu. Sellegipoolest läks töö üsna kehvasti. Üüratute informatsioonikoguste puhul veab mälu ikkagi alt, eriti, kui suurem osa õppimisest toimus päev enne vastamist. Järgmiseks korraks tuleb valmistuda paremini. Aga vähemalt sai selle kaelast ära ning nüüd on jälle mõned päevad muretut hingamist. Täna käisin 3D koguduse üritusel "Ülistusõhtu". See oli päris huvitav, külalisesineja oli pastor Perry Noble otse ühendriikidest. Samuti esines koguduse bänd. Vahelduseks kulub ära ka mõni asjalikum ajaveetmise vorm peale arvutis istumise või magamise vms. Ühe hea raamatu hankisin endale ka, püüan lugemisega taas rea peale saada. Aga homme hommikul saan ma kaua magada, seda pole päris kaua juhtunud.

Kontramobilisatsioon

Nüüdseks hetkeks on murdund neljas õppenädal. Täna oli meil üsna sisutu biofüüsika praktikum. See toimus arvutiklassis ja sisuks oli voolava ve(r)e mudelite vaatamine raali ekraanilt. Sama hästi oleks võinud seda kodus teha. Tunni lõppedes seadsime sammud lähimasse bussipeatusesse. Käänaku peal märkasime, et buss oli juba ees.

"Jookseme või?"
"Jookseme või?"
"Jookseme!"
"Kindel? Ah, jookseme!"

Ehkki antud dialoog veetis vähemalt kaks sekundit väärtuslikku aega, jõudsime ikkagi bussi peale. Õhtul käisin libedakoolitusel. Täiesti hirmuäratav, kui lihtne on tegelikult auto üle kontrolli kaotada. Aga vähemalt oli päris lõbus. Pärast sõitu plaanisin veel EAÜS-i spordigrupiga jooksma minna, aga see plaan läks üsna vett vedama - peale 20 minutit jooksmist andis "klaaskild" põlves märku, et see pole hea mõta ja ma pöörasin tagasi. Homme uurin, kui pika ringi nad lõpuks välja venitasid.

TIO

Teisipäevased postitused on muutumas traditsioonks. Vähemalt sel nädalal ma seda tava ei katkesta. Eile oli teine füüsikalise keemia töö, millest ma sain ilust läbi. Bagu ka eelmise nädala testist, mõlemast sain 4,5 punkti viiest. Praktikum läks ka üsna hästi, ehkki pidime katset tegema kaks korda. Esimene katse luhtus teatud tehniliste viperuste tõttu, teine oli märgatavalt edukam. Protokoll on ka sel nädalal täitsa varakult valmis, erinevalt eelmisest, mille lõpetasime eelmisel õhtul. Eilne päev ise oli karm nagu üks esmaspäev ikka - loengud hommikust õhtuni ning pärast meeskoori proov. Proov oli normaalne, kuid peale seda pidin hakkama õppima tänaseks histoloogia kontrolltööks. Osa sain peaaegu selgeks küll, kuid kardan, et ehk liiga pealiskaudselt. Kõigile küsimustele suutsin vastata, kuid mõningad apsakad lipsasid siiski sisse. Eks järgmisel nädalal saab teada, kuidas läks. Muidu oli tänane päev kiire ja tõhus, peamiselt kunstilise suunitlusega (bioloogia ja ülejäänud histoloogia praktikum). Pärast kooli koristasin ja plaanisin veidi magada. Kui olin enda arust umbes tunnikese põõnanud, astus sisse E. j ma virgusin. Selgus, et magama olin läinud umbes neli minutit tagasi. Kuid sellest täiesti piisas, inimese psühholoogia on ettearvamatu. Juba eelmisel õhtul olime plaaninud linna minna ja seda me ka tegime. Leidsime kõige suurema bürookaupade poe, mida vähemalt minu silmad reaalselt on näinud. E. hankis endale mõningad vajalikud joonestustarbed, mõned rariteetsed pliiatsid saabuvad homme-ülehomme. Kodus õppisin natuke anatoomiat, kuna arvestus läheneb hirmuäratava kiirusega. Õhtul tegime veel ühe jalutuskäigu Annelinna, päeva kilometraaž jääb kuskil 12 km kanti. Täna lähen varakult magama, öösel õppida pole sel nädalal enam vaja.

Spongiosa

Kolmas õppenädal on jõudnud vahetusfaasi. Kuna kolmapäeval ei toimunud biofüüsika praktikumi, olid päevad pikkuse poolest võrdlemisi leebed. Üle nelja tunniseid päevi ei olnud, varieerusid alguskellaajad. Anatoomia on endiselt üliraske ja ülihuvitav. Luud on nüüdseks enam-vähem selged ning tunduvad liigeste kõrval päris lihtsatena. Õnneks tunduvad liigesed ka ühel hetkel lihtsad - nimelt siis, kui algavad ettevalmistused närvide arvestuseks. Eile oli esimene kursusepidu. See toimus ühes üsna väikeses klubis ja ehkki kohal olnud just kõik 140 arstirebast, oli ruum rahvaga korralikult täidetud. Igatahes olid meie tuutorid peo korraldamisega päris palju vaeva näinud, küllap nad jäid meiega ka rahule. Paraku ei jõudnud tutvuda just kuigi paljude teiste kursusekaaslastega, aga meid ongi liiga palju. Vähemalt on meie rühm äärmiselt kokkuhoidev. Täna käisin korvpalli lauakohtuniku eksamit sooritamas. Ma arvan, et mu litsents säilib ka sel aastal - vähemalt sisetunne väidab nii. Enne eksamit oli üks pikk ja veniv seminar, kuid õnneks räägiti seal päris palju mõistlikku juttu. Kõige selle tõttu oli mu tänane päev aga päris pikk, lõpuks koju jõudsin veidi enne kella kümmet. Varsti seilan unemaale, kuna homne tuleb taas päris väsitav. Kõigepealt on TAM-il kuuetunnine laulupäev, siis sõidan kiiremas korras Võrru, et jõuda sünnipäevale. Ja pühapäeval tagasi Tartusse - sellelt nädalavahetuselt puhkefunktsiooni vist ei leia, aga pole hullu, mõnikord on hea laisklemise asemel midagi asjalikku ette võtta.

pH

Eile oli esimene paljukardetud meditsiinilise keemia (füüsikalise keemia) praktika. Alguses oli tunnikontroll, millest ma enda arvates sain läbi. Edasi algas praktiline töö. Mainin veel, et mingitel huvitavatel kuid teadmata põhjustel jõuavad arstitudengid keemialaborisse enne keemikuid. See selleks - tund ise oli päris lõbus. Oleks ma vaid teadnud, et keemia võib ka huvitav olla! Eesmärgiks oli saada 60 ml neutraalset lahust aluselisest ja happelisest fosfaatsoolalahusest. Meie saadus erines soovitust u 0,3 ühiku võrra. See tähendas, et veetsime järgnevad 15 minutit lahuse pH'd paika sättides. Edasi oli vaja jagada lahus kaheks osaks. Üks osa oli vaja ajada happeliseks ja teine aluseliseks. Kokku tuli lisada ainet 120 korda, pärast iga lisamist oli vaja saadus segada, mõõta ja tulemus registreerida. Kui meie oma töö lõpetasime, oli kogu ülejäänud labor juba tühi ja inimesed ammu kodudes. Vähemalt oli meil väga lõbus ja abivalmis assistent. Tõsi küll - muud juttu ajasime vist rohkem kui teemaga seotut. Koju jõudsin veidi enne kella üheksat, kuna õhtul oli ka TAM-i proov. See oli raskem kui eelmine, kuna lood olid mõnevõrra vähem sümpaatsed. Lisaks oli ülejäänud koor neid juba mitu proovi harjutanud. Paistab, et ma pean kõvasti E. süntesaatorit kulutama, et laulud järgi selgeks õppida. Samal ajal oli ka EAÜS-i rahu- ja inimõiguste grupi, kuhu ka mina kuulun, esimene koosolek. Sinna ma paraku ei jõudnud ning kui koosolekud hakkavadki toimuma samal ajal, loobun ma ilmselt grupi tööst - laulmine on siiski tähtsam. Täna oli kunstipäev - bioloogia ja histoloogia praktikumid. Neli tundi ühtejärgi joonistasime üles seda, mida valgusmikroskoobis nägime. Ühe sõnaga - meeldiv. Homme lähen haiglasse ja otsin endale lõpuks isikliku kitli. Tahtsin seda juba täna teha, kuid jäin mõned minutid hiljaks. Küll aga sain ma vastutava isikuga kokkuleppele, kes andis lootust, et kitlit võib sealt leida küll. Võib-olla tellin endale ka ilusa Sangari kitli, mida mul tegelikult läheb vist vaja alles teisel semestril. Samas aga pole siis enam vaja seda kulutust teha.

Lahuseid, mille pH muutub vähe tugeva happe või aluse mõõduka koguse lisamisel,
nimetatakse puhverlahusteks. See on ilmselt kõige väheminformatiivne teaduslik lause, mida ma oma elus lugenud olen.

Elav statistika

Selle kirjutisega tõuseb minu postitamissagedus hüppeliselt. Täna oli päris huvitav päev, kui jätta arvestamata asjaolu, et kuni lõunani valitses ühiselamus endiselt tõeline stepitühjus. Siis saabus boksinaaber M. - peab mainima, et päris hea oli elusat inimest näha. Õnneks sain peagi ka kõne ees ootava heategevusürituse kohta. Kursusevend K. oli kutsunud mind appi Toidupanga korjandust teostama. Arvasin, et kogu üritus kestab kauem, kuid tegelikult olin u 15.00-17.15. Igatahes on meeldiv tõdeda, et väga palju on inimesi, kes ei pea paljuks midagi toimetulekuraskustes vaevlevatele peredele annetada. Positiivselt meelestatuid oli hinnanguliselt ligikaudu 50%, lisaks veel paljud, kes olid juba annetanud. Samas aga oli täiesti ennekuulmatu suhtumisega kodanikke. Loomulikult ei ole heategevus kohustuslik, kuid ometigi võiks ju säilitada mingitki viisakust teiste inimeste vastu. Paljud suutsid ilusti öelda, et nad ei soovi või saa toetada kedagi peale iseenda. Kuna ma pidin paraku lahkuma veidi enne aktsiooni lõppu, ei saanud ma erilist ülevaadet kahe päeva jooksul kogutud annetustest, kuid loodan, et saak oli piisav, leevendamaks raskusi paljude abivajajate seas.

Kõverpeeglis

Otsustasin esimest korda nädalavahetuseks Tartusse jääda, et teha autojuhi lõppastme koolitus lõpuks ära teha. Panin ennast kirja kahepäevasele koolitusele - teooria ja libedasõit esimesel päeval ning säästlik sõit millalgi eraldi. Läksin ilusti kella 9.00 klassi, teooria kestis kusagil kolme tunni kanti. Libedasõidule pidin minema kell 18.00. Kohe pärast loengut käisin haiglas mõnd vana kitlit küsimas - väga sõbralik ja abivalmis infolaua tädi soovitas nädala sees tagasi tulla. Koju sõites saabus kõne Autosõit OÜ-lt. Nimelt otsustati, et kell 18.00 on liialt hilja ning paluti kokku leppida uus aeg. Selle sain neljapäevaks kahe nädala pärast. Jama, see tähendas, et mul oli terve päev, millega mul ei olnud aga midagi erilist peale hakata. Sõitsin tagasi ühiselamusse ja otsustasin hoopis pärastlõunaks maale minna. Kartulid olid minu saabumise ajaks juba võetud, kuid natuke abiks sain ikka olla. Õhtul oli saun ka, järelikult täitsa edukas päev. Tartusse jõudes käisin poes ja sättisin ennast koju tagasi. Ühikas on tühi - sõna otseses mõttes. Sisuliselt on minu kasutada terve korteriboks ning parklas, kus parkimine sarnaneb rohkem loteriiga, on ainult neli autot. Lisaks pole ma täna näinud siin üldse mitte ühtegi teist inimest. Õnneks peaks homme rahvas tagasi voolama.

Kuu on vees

Täna võtsin end lõpuks kokku ja käisin kohal esimese TAM-i proovis. Alguses tegi dirigent mulle mingeid standardseid hääleharjutusi ja pidin laulma hümni. Igatahes jäi ta rahule ning määras mind ülemisse baritoni. Proov oli huvitav, mõneti teistsugune, kui need millega siiani harjunud olin. Kõla poolest ei saagi muidugi segakoori meeskooriga võrrelda. Eelmisel nädalal oli vist tehtud algust Ants Üleoja ja Alo Ritsingu juubelikontserdi kava õppimisega ning need laulud tuleb mul ilmselt iseseisvalt järgi õppida. Esitamisele läheb Ester Mägi laul "Murdunud aer", mis jättis mulle algusest peale väga hea mulje. Kooril on ka oma korvpallitrenn, kuhu ma ka vähemalt ühe korra end kohale vean.

Eile oli esimene biofüüsika praktikum. See oli reaalselt lahe. Võrdlesime Ohmi seaduse kehtivust kõigis voolavates süsteemides ja seda loomulikult ise katsetades. Meile tutvustati ka südameuuringute aparaati, mis registreerib muutused südame töös pikema aja vältel. Ükski tund pole veel nii lõbus olnud. Anatoomia muudab meid kõiki vaikselt omamoodi veidrikeks - pole vist täiesti normaalne kasutada vaagnaluud järjehoidjana. Siiski on see mu lemmikaine. Õhtul oli ka esimese kursuse neljanda rühma tutvumisõhtu. Kinnitust leidis arvamus, et meil on tõesti väga äge rühm ja erakordselt toredad ja sõbralikud inimesed.

Kuues kiiruskatse

Täna on nii kole ilm,
see ongi vist selle mihklikuu kõige ilusam ilm.

Teise nädala teine päev vahetub peagi järgmisega. See nädal on olnud üsna huvitav. Esmaspäeval oli esimene biofüüsika loeng, mis vähemalt alguses piirdus matemaatika algteadmiste tutvusamisega. On vist palju loota, et kogu aine koosneks vektorite liitmisest ja võrrandite olemusest, aga paistab, et kõik kursused ei olegi müstiliselt keerulised. Õhtul jõudsin veel trenni ka, erakordselt hea (ja väsitav) oli ennast üle pika aja korralikult liigutada. Võib-olla lähen sinna ka edasipidi. Paraku pidin ma loobuma TAM-i katsetest, kuid püüan teha kõik, et ma neljapäeval ennast sinna kohale veaks. Täna oli lühike päev, mis koosnes teisest bioloogia praktikumist ja sissejuhatusest histoloogia praktikasse. Bioloogia oli täitsa huvitav, esimest korda sain mikroskoobist midagi reaalselt toimuvat vaadelda. Ka bioloogia tundub anatoomia kõrval olevat üks äärmiselt huvitav aine. Vähemalt see osa, mis puutub praktikumidesse. Täna püüdsime saada osa ka Karunädala raames jagatavatest tasuta pannkookidest, kuid tulutult. Järjekorrad olid tund ja poolteist tundi ning seda oodata polnud mahti ega jaksu. Ehk näkkab mõni teine päev. Homme on esimene ladina keele tund, sedagi ootan huviga.

Entalpia

Esimene nädal on lõppenud. Kui ma täna hommikul arvasin veel, et asi polegi väga hull, siis tänane esimene meditsiinilise keemia loeng pööras laua tagurpidi. Füüsikaline keemia on ilmselt aine, millega ma pean pikalt-pikalt maadlema, enne kui midagi kohale jõuab. Anatoomia ning kaheksa randmeluud tunduvad nüüd juba päris kutsuvatena. Õnneks tundub, et ma polnud ainuke, kellele ainest aru saamine raskusi valmistas. Eks näis, raskused ongi ületamiseks. Teine, natuke üllatav probleem on vajaliku õppematerjali leidmine. Mulle näib veidi veider, et teaduskonda võetakse vastu rohkem tudengeid, kui on Tartu linnas anatoomiaõpikuid. Paistab, et vaid kiiremad jäävad ellu. Siiski ootan ma huviga uut nädalat, uusi aineid ja uusi väljakutseid. Loodan, et arstiteaduskonnast ei saa telemängu, kus keegi iga nädala lõpus kohvreid pakkima saadetakse. Et sissekanne lõpeks rõõmsameelse akordiga - vähemalt õppejõud, kellega ma siiani kokku olen puutunud, on tõsiselt lahedad. Rühmakaaslased samuti.

Head nädalavahetust!

Arcus anterior atlantis

Täna oli jälle ainult üks tund - anatoomia. Hommikul, enne seda pidi olema ka ladina keel, kuid see jäi mingil põhjusel ära. Teada sellest aga ei antud. Mina märkasin tunniplaanimuudatust, kuid ligi pool rühma tegi hommikul tunniajase jalutuskäigu. Anatoomia algas väikese ringkäiguga Biomeedikumi keldris ning siis anti meile pikema jututa kätte komplekt igsugu luid (nimmelüli, rinnalüli, kaelalüli ja veel kaks kaelaluud). Ilma erilise sissejuhatuseta pidime hakkama neid ja nende osi ladina keeles nimetama. Alguses ei jõudnud eriti midagi kohale, kuni ma taipasin, et nimetused olid olemas meile jagatud lehtedel. Natuke segane oli ikkagi. Igatahes, koju jõudes vaatasin ma tunni materjali uuesti läbi ja seekord jõudis kõik palju selgemini kohale. Tegelikult on need nimetused üsna loogilised ja tihti sarnased inglise keelele. Õppetöö näikse minevat üha huvitavamaks. Kella kuueks läksin tagasi tuutoritundi. Meid on sattunud juhendama väga abivalmid ja sõbralikud tudengid, kes nüüd meile oma kogemustepagasit edasi püüavad anda. Olen üha kindlam, et ees ootab väga lõbus ja raske aeg. Tartusse naasis ka mu toakaaslane E., kellel on aktus alles homme.

Homme peaks tulema esimene natuke pikem päev. Aga ainult natuke.

Iirisdiafragma

Täna algas lõpuks kauaoodatud veel kauem mitteoodatud õppetöö. Kell 8.00 pidi algama esimene tund - bioloogia praktikum Biomeedikumis seitsme jõe ja pargi (ja ühe raudtee) taga. Mina saabusin kohale umbes viis minutit enne kella langemist ja avastasin eest umbes kaks minu kursuse tudengit. Selgus, et ülikoolis ei alga ükski tund täistunnil, vaid veerand läbi. Muidugi mainiti seda ka eilses tuutoritunnis, kuid uneseguses hommikusaginas ununes see loomulikult sootuks. Tuleb välja, et õppetöö algab väga täpselt - uks avati kell 8.15. Mulle vaatas vastu väike klassiruum 16 mikroskoobiga. Neid meile tutvustatigi. Alguses läks kõik sujuvalt, kuni ma oma juuksekarva korduvalt mikroskoobi all ära kaotasin. Kuid vähemalt tööpõhimõtte sain ma üsna korralikult selgeks. Järgmisel korral läheb ehk paremini. Rühmakaaslased on igatahes toredad. Pärast praktikumi istusime natuke aega keldrikorruse kohvikus ja tegime põgusa tuvumisringi. Loodetavasti saab teisi kursusekaaslasi ka millalgi lähemalt tundma õppida. Küllap on see üks pingutust nõudev ülesanne, kuna meid on kokku ikkagi 140. Registreerisin ennast ära kõigile kohustuslikele õppeainetele ning nüüd valitseb mu tunniplaanis mingi ebakõla. Peab kellegi käest täpsemalt järgi küsima.

ÕIS

Tänane oli minu esimene päev Tartu ülikoolis. Päev algas ülikooli üldaktusega. Esines TAM - vägev "Karulaane jenka" -, muidu oli üsna tavaline tseremoonia. Pärast seda oli paar tundi vaba aega ja siis naasin peahoonesse enda teaduskonna avaaktusele. Vastupidiselt minu ootustele oli tegu ühe suhteliselt igava pooltunniga. Pärast seda võtsime E.-ga ette rännaku mööda Tartu linna, peamise eesmärgiga registreerida ennas vajalikes raamatkogudes lugejateks. Tartu Ülikooli raamatukoguga polnud probleemi, kuid me otsustasime minna ka Maaülikooli, ja seda loomulikult jalgsi. Pärast tükki aega kõmpimist leidsime eelmainit asutuse kenasti üles. Tagasi läksime muidugi samuti jala. Hilisemad arvutused näitasid, et läbisime tänase päevaga enam-vähem 10 km (E. natuke rohkem ja mina vist nauke vähem). Igatahes, koju jõudes lõid jalad tuld. Puhata sain tunnikese, seejärel läksin arstiteaduskonna tuutoritundi Biokeemikumis. Igatahes koolitee on mul pikk. Seal tehti tagasi kõigi eelnevate aktuste igavus üüratu informatsioonikogusega. Ja mis kõige hullem, nüüd saan ma asjadest palju vähem aru, kui varem. Vähemalt seda ma õppisin, et iga õppemääruse punkti lõpus seisab märge "v.a arstiteaduskond". Ja loomulikult ka seda, et ÕIS=minu parim sõber.

Kui ma järgmise päikeseloojangu ajal veel elan, püüan ka esimese õppepäeva muljed siia üle kanda.

Proloog

Täna, umbes mõne tunni pärast algab minu elu Tartus, mis saab minu kodulinnaks ilmselt vähemalt üheksaks aastaks. Just nimelt - ÜHEKSAKS, sest nii kaua kestavad kestavad ühe tipptasemel arsti ülikooliõpingud. Esialgne elupaik - ühiselamu Narva maanteel - on olemas ja ka esimene kontroll paari päeva eest tehtud. Esimene mulje on täiesti normaalne, ei midagi ülemäära ekstaasi tekitavat ega ka morjendavat. Toanaabriks on minu auväärt klassivend E. Teisi korterinaabreid meil kohata ei õnnestunud, kuid loodame parimat. Igatahes on ühika küljes mootorratturite pubi Trehv, millest tõenäoliselt saab minu peaaegu teine kodu. Natuke tegin tutvust ka (oletatava) tulevase tunniplaaniga. Bioloogia, biokeemia ja biofüüsika - esmapilgul üsna biomasendav. Tundub, et nüüd tuleb tõsiselt hakata õppima aineid, millele ma keskkoolis just ülemäära tähelepanu ei pühendanud, kuid... mis siis ikka, on vaja. Kuid sellest kõigest pikemalt ja lähemalt mõne aja pärast.

Jääge kuuldele!

P.S. Loodan, et see blogi tuleb väheke sisutihedam kui eelmine.