Kolmas õppenädal on jõudnud vahetusfaasi. Kuna kolmapäeval ei toimunud biofüüsika praktikumi, olid päevad pikkuse poolest võrdlemisi leebed. Üle nelja tunniseid päevi ei olnud, varieerusid alguskellaajad. Anatoomia on endiselt üliraske ja ülihuvitav. Luud on nüüdseks enam-vähem selged ning tunduvad liigeste kõrval päris lihtsatena. Õnneks tunduvad liigesed ka ühel hetkel lihtsad - nimelt siis, kui algavad ettevalmistused närvide arvestuseks. Eile oli esimene kursusepidu. See toimus ühes üsna väikeses klubis ja ehkki kohal olnud just kõik 140 arstirebast, oli ruum rahvaga korralikult täidetud. Igatahes olid meie tuutorid peo korraldamisega päris palju vaeva näinud, küllap nad jäid meiega ka rahule. Paraku ei jõudnud tutvuda just kuigi paljude teiste kursusekaaslastega, aga meid ongi liiga palju. Vähemalt on meie rühm äärmiselt kokkuhoidev. Täna käisin korvpalli lauakohtuniku eksamit sooritamas. Ma arvan, et mu litsents säilib ka sel aastal - vähemalt sisetunne väidab nii. Enne eksamit oli üks pikk ja veniv seminar, kuid õnneks räägiti seal päris palju mõistlikku juttu. Kõige selle tõttu oli mu tänane päev aga päris pikk, lõpuks koju jõudsin veidi enne kella kümmet. Varsti seilan unemaale, kuna homne tuleb taas päris väsitav. Kõigepealt on TAM-il kuuetunnine laulupäev, siis sõidan kiiremas korras Võrru, et jõuda sünnipäevale. Ja pühapäeval tagasi Tartusse - sellelt nädalavahetuselt puhkefunktsiooni vist ei leia, aga pole hullu, mõnikord on hea laisklemise asemel midagi asjalikku ette võtta.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
0 comments:
Post a Comment