Mälumäng

Lõpuks on mul aega niisama arvutis istuda ning seeläbi ka võimalus kirjutada uus sissekanne. Kuna see on esimene üle pika-pika aja, tuleb alustada eelmisest neljapäevast. Just sel päeval toimus pärast kooriproovi TAM-i noorte meeste õhtu, mil vanad olijad võtsid vastu verirohelised uustulnukad. Väga tore üritus, võimaldas tõesti paremini üksteisega tutvuda. Samuti on mulle määratud lauluisa väga tore - lahke ja abivalmis. Järgmise päeva loengutest pidin ma loobuma, kuna oli vaja hommikul sõita Parksepasse, kus toimus 20. kohalik korvpalliturniir. Seal olin ma lauakohtuniku rollis 20 mängus kolme päeva jooksul. See oli tõsiselt väsitav ja nädalavahetus oleks justkui ära jäänud. Samas oli aga väga lahe näha tuttavaid, keda Tartusse kolimise ajast kohanud polnud. Turniir ise oli ka juubeli puhul väga suurelt ette võetud. Paistab, et korvpall on sponsoritele ja vallaisadele ikka väga südamelähedane. Igatahes kulges üritus plaanipäraselt, sain üles soojendada lauakohtunikuoskused. Pühapäeva õhtul saabusime E.-ga tagasi Tartusse ning aitasime ühel mu tuttaval kolida korterist ühikasse. Nägin ka oma silmaga ära kurikuulsa Narva mnt 89 ühiselamu. Sealne olukord on tõesti kohati õõvastav. Seda arvas ka värske üürnik ning pani ennast järgmisel päeval renoveeritud ühika järjekorda. Esmaspäev oli pikk ja väsitav nagu ikka - koolitöö kaheksast kuueni ja otsa meeskoori proov. See oli taas kord keerulisem, kuna lauldi mulle tundmatuid laule. Samas ei olnud ka väga hullu, saab hakkama. Teisipäeval oli kaks joonistamistundi, sain teada, et histoloogia kontrolltöö, mida ma ise pidasin üheks parajaks ebaõnnestumiseks oli õppejõu meelest väärt hinnet A. Kommentaariks - "Lühidalt aga hästi." Pärast kooli aga pidin kohe minema raamatukokku õppima tänaseks anatoomia kontrolltööks, kuna nädalavahetusel turniirile kulunud aeg oli vaja õppimise seisukohalt tasa teha. Arvasin, et ühikas ei suuda ma niikuinii keskenduda, parem siis juba raamatukogus istuda. Midagi sai ikka selgeks ka, aga materjali kogus oli ikka üüratu - seal veedetud u viie tunni vältel õnnestus üle käia umbes 70% materjalist. Kella seitsmeks läksin E. ja F.-iga Trehvi igateisipäevasele tudengikilvale. Loomulikult õnnestus mul registreerida võistkond nii halva käekirjaga, et korraldajad ei suutnud meie nime välja lugeda ning tuli asja selgitada. Küsimused olid ka päris rasked, ehkki meil õnnestus duubeldada üsna õigeid küsimusi ning samuti loobuda küsimusest, mida me poleks teadnud. Nimelt näevad sealsed reeglid ette, et igast plokist võib panustada ühele küsimusele, mille õigesti vastamisel punktid kahekordistuvad; ühest küsimusest on kohustuslik loobuda. Lõpetasime üsna taga, ehkki viimase ploki alguses olime peaaegu, et keskel. Soovida jättis korralduslik pool, kuna 12 küsimuse vastamiseks kulus enam-vähem kolm tundi. Pärast mängu asusin uuesti õppima, sedakord pigem tuupimise meetodil - ja sellest oli samuti kasu. Sellegipoolest läks töö üsna kehvasti. Üüratute informatsioonikoguste puhul veab mälu ikkagi alt, eriti, kui suurem osa õppimisest toimus päev enne vastamist. Järgmiseks korraks tuleb valmistuda paremini. Aga vähemalt sai selle kaelast ära ning nüüd on jälle mõned päevad muretut hingamist. Täna käisin 3D koguduse üritusel "Ülistusõhtu". See oli päris huvitav, külalisesineja oli pastor Perry Noble otse ühendriikidest. Samuti esines koguduse bänd. Vahelduseks kulub ära ka mõni asjalikum ajaveetmise vorm peale arvutis istumise või magamise vms. Ühe hea raamatu hankisin endale ka, püüan lugemisega taas rea peale saada. Aga homme hommikul saan ma kaua magada, seda pole päris kaua juhtunud.

Kontramobilisatsioon

Nüüdseks hetkeks on murdund neljas õppenädal. Täna oli meil üsna sisutu biofüüsika praktikum. See toimus arvutiklassis ja sisuks oli voolava ve(r)e mudelite vaatamine raali ekraanilt. Sama hästi oleks võinud seda kodus teha. Tunni lõppedes seadsime sammud lähimasse bussipeatusesse. Käänaku peal märkasime, et buss oli juba ees.

"Jookseme või?"
"Jookseme või?"
"Jookseme!"
"Kindel? Ah, jookseme!"

Ehkki antud dialoog veetis vähemalt kaks sekundit väärtuslikku aega, jõudsime ikkagi bussi peale. Õhtul käisin libedakoolitusel. Täiesti hirmuäratav, kui lihtne on tegelikult auto üle kontrolli kaotada. Aga vähemalt oli päris lõbus. Pärast sõitu plaanisin veel EAÜS-i spordigrupiga jooksma minna, aga see plaan läks üsna vett vedama - peale 20 minutit jooksmist andis "klaaskild" põlves märku, et see pole hea mõta ja ma pöörasin tagasi. Homme uurin, kui pika ringi nad lõpuks välja venitasid.

TIO

Teisipäevased postitused on muutumas traditsioonks. Vähemalt sel nädalal ma seda tava ei katkesta. Eile oli teine füüsikalise keemia töö, millest ma sain ilust läbi. Bagu ka eelmise nädala testist, mõlemast sain 4,5 punkti viiest. Praktikum läks ka üsna hästi, ehkki pidime katset tegema kaks korda. Esimene katse luhtus teatud tehniliste viperuste tõttu, teine oli märgatavalt edukam. Protokoll on ka sel nädalal täitsa varakult valmis, erinevalt eelmisest, mille lõpetasime eelmisel õhtul. Eilne päev ise oli karm nagu üks esmaspäev ikka - loengud hommikust õhtuni ning pärast meeskoori proov. Proov oli normaalne, kuid peale seda pidin hakkama õppima tänaseks histoloogia kontrolltööks. Osa sain peaaegu selgeks küll, kuid kardan, et ehk liiga pealiskaudselt. Kõigile küsimustele suutsin vastata, kuid mõningad apsakad lipsasid siiski sisse. Eks järgmisel nädalal saab teada, kuidas läks. Muidu oli tänane päev kiire ja tõhus, peamiselt kunstilise suunitlusega (bioloogia ja ülejäänud histoloogia praktikum). Pärast kooli koristasin ja plaanisin veidi magada. Kui olin enda arust umbes tunnikese põõnanud, astus sisse E. j ma virgusin. Selgus, et magama olin läinud umbes neli minutit tagasi. Kuid sellest täiesti piisas, inimese psühholoogia on ettearvamatu. Juba eelmisel õhtul olime plaaninud linna minna ja seda me ka tegime. Leidsime kõige suurema bürookaupade poe, mida vähemalt minu silmad reaalselt on näinud. E. hankis endale mõningad vajalikud joonestustarbed, mõned rariteetsed pliiatsid saabuvad homme-ülehomme. Kodus õppisin natuke anatoomiat, kuna arvestus läheneb hirmuäratava kiirusega. Õhtul tegime veel ühe jalutuskäigu Annelinna, päeva kilometraaž jääb kuskil 12 km kanti. Täna lähen varakult magama, öösel õppida pole sel nädalal enam vaja.

Spongiosa

Kolmas õppenädal on jõudnud vahetusfaasi. Kuna kolmapäeval ei toimunud biofüüsika praktikumi, olid päevad pikkuse poolest võrdlemisi leebed. Üle nelja tunniseid päevi ei olnud, varieerusid alguskellaajad. Anatoomia on endiselt üliraske ja ülihuvitav. Luud on nüüdseks enam-vähem selged ning tunduvad liigeste kõrval päris lihtsatena. Õnneks tunduvad liigesed ka ühel hetkel lihtsad - nimelt siis, kui algavad ettevalmistused närvide arvestuseks. Eile oli esimene kursusepidu. See toimus ühes üsna väikeses klubis ja ehkki kohal olnud just kõik 140 arstirebast, oli ruum rahvaga korralikult täidetud. Igatahes olid meie tuutorid peo korraldamisega päris palju vaeva näinud, küllap nad jäid meiega ka rahule. Paraku ei jõudnud tutvuda just kuigi paljude teiste kursusekaaslastega, aga meid ongi liiga palju. Vähemalt on meie rühm äärmiselt kokkuhoidev. Täna käisin korvpalli lauakohtuniku eksamit sooritamas. Ma arvan, et mu litsents säilib ka sel aastal - vähemalt sisetunne väidab nii. Enne eksamit oli üks pikk ja veniv seminar, kuid õnneks räägiti seal päris palju mõistlikku juttu. Kõige selle tõttu oli mu tänane päev aga päris pikk, lõpuks koju jõudsin veidi enne kella kümmet. Varsti seilan unemaale, kuna homne tuleb taas päris väsitav. Kõigepealt on TAM-il kuuetunnine laulupäev, siis sõidan kiiremas korras Võrru, et jõuda sünnipäevale. Ja pühapäeval tagasi Tartusse - sellelt nädalavahetuselt puhkefunktsiooni vist ei leia, aga pole hullu, mõnikord on hea laisklemise asemel midagi asjalikku ette võtta.

pH

Eile oli esimene paljukardetud meditsiinilise keemia (füüsikalise keemia) praktika. Alguses oli tunnikontroll, millest ma enda arvates sain läbi. Edasi algas praktiline töö. Mainin veel, et mingitel huvitavatel kuid teadmata põhjustel jõuavad arstitudengid keemialaborisse enne keemikuid. See selleks - tund ise oli päris lõbus. Oleks ma vaid teadnud, et keemia võib ka huvitav olla! Eesmärgiks oli saada 60 ml neutraalset lahust aluselisest ja happelisest fosfaatsoolalahusest. Meie saadus erines soovitust u 0,3 ühiku võrra. See tähendas, et veetsime järgnevad 15 minutit lahuse pH'd paika sättides. Edasi oli vaja jagada lahus kaheks osaks. Üks osa oli vaja ajada happeliseks ja teine aluseliseks. Kokku tuli lisada ainet 120 korda, pärast iga lisamist oli vaja saadus segada, mõõta ja tulemus registreerida. Kui meie oma töö lõpetasime, oli kogu ülejäänud labor juba tühi ja inimesed ammu kodudes. Vähemalt oli meil väga lõbus ja abivalmis assistent. Tõsi küll - muud juttu ajasime vist rohkem kui teemaga seotut. Koju jõudsin veidi enne kella üheksat, kuna õhtul oli ka TAM-i proov. See oli raskem kui eelmine, kuna lood olid mõnevõrra vähem sümpaatsed. Lisaks oli ülejäänud koor neid juba mitu proovi harjutanud. Paistab, et ma pean kõvasti E. süntesaatorit kulutama, et laulud järgi selgeks õppida. Samal ajal oli ka EAÜS-i rahu- ja inimõiguste grupi, kuhu ka mina kuulun, esimene koosolek. Sinna ma paraku ei jõudnud ning kui koosolekud hakkavadki toimuma samal ajal, loobun ma ilmselt grupi tööst - laulmine on siiski tähtsam. Täna oli kunstipäev - bioloogia ja histoloogia praktikumid. Neli tundi ühtejärgi joonistasime üles seda, mida valgusmikroskoobis nägime. Ühe sõnaga - meeldiv. Homme lähen haiglasse ja otsin endale lõpuks isikliku kitli. Tahtsin seda juba täna teha, kuid jäin mõned minutid hiljaks. Küll aga sain ma vastutava isikuga kokkuleppele, kes andis lootust, et kitlit võib sealt leida küll. Võib-olla tellin endale ka ilusa Sangari kitli, mida mul tegelikult läheb vist vaja alles teisel semestril. Samas aga pole siis enam vaja seda kulutust teha.

Lahuseid, mille pH muutub vähe tugeva happe või aluse mõõduka koguse lisamisel,
nimetatakse puhverlahusteks. See on ilmselt kõige väheminformatiivne teaduslik lause, mida ma oma elus lugenud olen.

Elav statistika

Selle kirjutisega tõuseb minu postitamissagedus hüppeliselt. Täna oli päris huvitav päev, kui jätta arvestamata asjaolu, et kuni lõunani valitses ühiselamus endiselt tõeline stepitühjus. Siis saabus boksinaaber M. - peab mainima, et päris hea oli elusat inimest näha. Õnneks sain peagi ka kõne ees ootava heategevusürituse kohta. Kursusevend K. oli kutsunud mind appi Toidupanga korjandust teostama. Arvasin, et kogu üritus kestab kauem, kuid tegelikult olin u 15.00-17.15. Igatahes on meeldiv tõdeda, et väga palju on inimesi, kes ei pea paljuks midagi toimetulekuraskustes vaevlevatele peredele annetada. Positiivselt meelestatuid oli hinnanguliselt ligikaudu 50%, lisaks veel paljud, kes olid juba annetanud. Samas aga oli täiesti ennekuulmatu suhtumisega kodanikke. Loomulikult ei ole heategevus kohustuslik, kuid ometigi võiks ju säilitada mingitki viisakust teiste inimeste vastu. Paljud suutsid ilusti öelda, et nad ei soovi või saa toetada kedagi peale iseenda. Kuna ma pidin paraku lahkuma veidi enne aktsiooni lõppu, ei saanud ma erilist ülevaadet kahe päeva jooksul kogutud annetustest, kuid loodan, et saak oli piisav, leevendamaks raskusi paljude abivajajate seas.

Kõverpeeglis

Otsustasin esimest korda nädalavahetuseks Tartusse jääda, et teha autojuhi lõppastme koolitus lõpuks ära teha. Panin ennast kirja kahepäevasele koolitusele - teooria ja libedasõit esimesel päeval ning säästlik sõit millalgi eraldi. Läksin ilusti kella 9.00 klassi, teooria kestis kusagil kolme tunni kanti. Libedasõidule pidin minema kell 18.00. Kohe pärast loengut käisin haiglas mõnd vana kitlit küsimas - väga sõbralik ja abivalmis infolaua tädi soovitas nädala sees tagasi tulla. Koju sõites saabus kõne Autosõit OÜ-lt. Nimelt otsustati, et kell 18.00 on liialt hilja ning paluti kokku leppida uus aeg. Selle sain neljapäevaks kahe nädala pärast. Jama, see tähendas, et mul oli terve päev, millega mul ei olnud aga midagi erilist peale hakata. Sõitsin tagasi ühiselamusse ja otsustasin hoopis pärastlõunaks maale minna. Kartulid olid minu saabumise ajaks juba võetud, kuid natuke abiks sain ikka olla. Õhtul oli saun ka, järelikult täitsa edukas päev. Tartusse jõudes käisin poes ja sättisin ennast koju tagasi. Ühikas on tühi - sõna otseses mõttes. Sisuliselt on minu kasutada terve korteriboks ning parklas, kus parkimine sarnaneb rohkem loteriiga, on ainult neli autot. Lisaks pole ma täna näinud siin üldse mitte ühtegi teist inimest. Õnneks peaks homme rahvas tagasi voolama.

Kuu on vees

Täna võtsin end lõpuks kokku ja käisin kohal esimese TAM-i proovis. Alguses tegi dirigent mulle mingeid standardseid hääleharjutusi ja pidin laulma hümni. Igatahes jäi ta rahule ning määras mind ülemisse baritoni. Proov oli huvitav, mõneti teistsugune, kui need millega siiani harjunud olin. Kõla poolest ei saagi muidugi segakoori meeskooriga võrrelda. Eelmisel nädalal oli vist tehtud algust Ants Üleoja ja Alo Ritsingu juubelikontserdi kava õppimisega ning need laulud tuleb mul ilmselt iseseisvalt järgi õppida. Esitamisele läheb Ester Mägi laul "Murdunud aer", mis jättis mulle algusest peale väga hea mulje. Kooril on ka oma korvpallitrenn, kuhu ma ka vähemalt ühe korra end kohale vean.

Eile oli esimene biofüüsika praktikum. See oli reaalselt lahe. Võrdlesime Ohmi seaduse kehtivust kõigis voolavates süsteemides ja seda loomulikult ise katsetades. Meile tutvustati ka südameuuringute aparaati, mis registreerib muutused südame töös pikema aja vältel. Ükski tund pole veel nii lõbus olnud. Anatoomia muudab meid kõiki vaikselt omamoodi veidrikeks - pole vist täiesti normaalne kasutada vaagnaluud järjehoidjana. Siiski on see mu lemmikaine. Õhtul oli ka esimese kursuse neljanda rühma tutvumisõhtu. Kinnitust leidis arvamus, et meil on tõesti väga äge rühm ja erakordselt toredad ja sõbralikud inimesed.

Kuues kiiruskatse

Täna on nii kole ilm,
see ongi vist selle mihklikuu kõige ilusam ilm.

Teise nädala teine päev vahetub peagi järgmisega. See nädal on olnud üsna huvitav. Esmaspäeval oli esimene biofüüsika loeng, mis vähemalt alguses piirdus matemaatika algteadmiste tutvusamisega. On vist palju loota, et kogu aine koosneks vektorite liitmisest ja võrrandite olemusest, aga paistab, et kõik kursused ei olegi müstiliselt keerulised. Õhtul jõudsin veel trenni ka, erakordselt hea (ja väsitav) oli ennast üle pika aja korralikult liigutada. Võib-olla lähen sinna ka edasipidi. Paraku pidin ma loobuma TAM-i katsetest, kuid püüan teha kõik, et ma neljapäeval ennast sinna kohale veaks. Täna oli lühike päev, mis koosnes teisest bioloogia praktikumist ja sissejuhatusest histoloogia praktikasse. Bioloogia oli täitsa huvitav, esimest korda sain mikroskoobist midagi reaalselt toimuvat vaadelda. Ka bioloogia tundub anatoomia kõrval olevat üks äärmiselt huvitav aine. Vähemalt see osa, mis puutub praktikumidesse. Täna püüdsime saada osa ka Karunädala raames jagatavatest tasuta pannkookidest, kuid tulutult. Järjekorrad olid tund ja poolteist tundi ning seda oodata polnud mahti ega jaksu. Ehk näkkab mõni teine päev. Homme on esimene ladina keele tund, sedagi ootan huviga.

Entalpia

Esimene nädal on lõppenud. Kui ma täna hommikul arvasin veel, et asi polegi väga hull, siis tänane esimene meditsiinilise keemia loeng pööras laua tagurpidi. Füüsikaline keemia on ilmselt aine, millega ma pean pikalt-pikalt maadlema, enne kui midagi kohale jõuab. Anatoomia ning kaheksa randmeluud tunduvad nüüd juba päris kutsuvatena. Õnneks tundub, et ma polnud ainuke, kellele ainest aru saamine raskusi valmistas. Eks näis, raskused ongi ületamiseks. Teine, natuke üllatav probleem on vajaliku õppematerjali leidmine. Mulle näib veidi veider, et teaduskonda võetakse vastu rohkem tudengeid, kui on Tartu linnas anatoomiaõpikuid. Paistab, et vaid kiiremad jäävad ellu. Siiski ootan ma huviga uut nädalat, uusi aineid ja uusi väljakutseid. Loodan, et arstiteaduskonnast ei saa telemängu, kus keegi iga nädala lõpus kohvreid pakkima saadetakse. Et sissekanne lõpeks rõõmsameelse akordiga - vähemalt õppejõud, kellega ma siiani kokku olen puutunud, on tõsiselt lahedad. Rühmakaaslased samuti.

Head nädalavahetust!