Vaata, kuidas punab...

Tänasega jäi selja taha esimene kontsert TAM-i tuurist. Kahjuks ma kogu kontserti ise kuulata ei saanud, kuid proovide põhjal paistab, et tegu on ühe väärt üritusega. Meie etteaste läks päris hästi. Õnnestunud esimene esinemine minu jaoks. Terve päev kokku oli kurnav. Lahkusin Võrust Tartu poole umbes 09.30, 11.30 oli väljasõit Pärnu poole. Sõit vältas ligikaudu kolm tundi, siis oli veidike aega söömas käia ja peagi oli vaja juba täies rivistus laval olla. Peaproovid läksid kiiresti, meile kui viimastele esinejatele jäi loomulikult kõige vähem lavaproovi aega. Jõudiski kätte aeg frakid selga ajada ja oodata oma järjekorda. See ei kestnud kaua, kontsert ise möödus viivuna. Kodu poole hakkasime sõitma umbes 19.30, tagasi ühikasse jõudsin veidi enne kella 23.00. Nüüd lähengi magama, et rebastenädala üritused võiksid peagi alata.

Tic-Tac

Paraku muutuvad kõik uued ja huvitavad asjad ühel päeval rutiinseks ja tavaliseks. Tundub, et hakkan Tartu elu ja ülikooliga lõplikult ära harjuma. Kirjutada pole enam väga millestki, kõik näib tavaline, midagi erakordset pole juhtunud. See nädal on oma olemuselt ka sündmustevaene - koolis pole ühtki tööd, pole täheldanud ühtki ülemäära huvitavat üritust. Ehk ongi hea mõnikord ka lihtsalt puhata ja logelemisest mõnu tunda. Siiski, laupäeval toimus traditsiooniline korvpallilahing TAM-i ja meie TTÜ lauluvendade vahel. Paraku pidime tunnistama pealinlaste paremust ning magus kättemaks on pandud järgmise aastani laagerduma. Siiski oli tegu ühe väga hea üritusega. Pärast mõõduvõtu palliplatsil toimus kooride pidu, kus pakuti ohtralt süüa ning isegi saun oli spordimeestele ja kaasaelajatele soojaks köetud. See kõik tähendas seda, et eelmisel nädalavahetusel ma koju ei jõudnud. Küll aga lähen ma Võrru sel reedel. Ja juba pühapäeval algab Pärnus TAM-i, RAM-i ja Inseneride Meeskoori Alo Ritsingu ja Ants Üleoja 75. juubelile pühendatud kontserttuur, mis on ühtlasi ka minu debüüt meeskoori ridades.

Quantum satis

Järjekordne nädal hakkab lõpule jõudma. Järjekordne tore nädal. Läinud reedel külastasime M.-i, A. ja E.-ga VKG-d. See oli üks ära ütlemata positiivne ettevõtmine, nii hea oli näha 12 aasta jooksul armsaks saanud õpetajaid ning einestada koduses koolisööklas. Õhtul käisime E. ja M.-ga Parksepas saunas ja tegime ühe pubikülastustuuri Võrus. Selgus, et süüa ei taha pärast kella kümmet pakkuda enam peaaegu ükski lokaal - küll pole kokka, küll pole toitu. Õnneks ei takistanud see väike pisiasi meid maha istumast ja üksteist oma tegemistest valgustamast. Laupäev ja pühapäev möödusid rahulikult, puhates. Esmaspäevases TAM-i proovis pakkus dirigent mulle võimalust lüüa kaasa novembri alguses toimuval Ants Üleoja ja Alo Ritsingu juubeliturniiril. See tähendab, et 31. oktoober olen ma Pärnus, 1. november on kontsert Vanemuise kontserdisaalis ja 2. novembril Estonias. Esinemine toimub koos RAM-i ja Inseneride Meeskooriga. Kindlasti ei tohi unustada, et kõigi nende tegemiste vahel on vaja selgeks saada järgmine õppetükk anatoomiast - kolju. Küllap jõuab. Igatahes, teisipäev oli erakordselt hea päev. Otsustasime K. ja T.-ga võtta selga pillid ja teha väike külastus bändiruumi. Esmamulje on hea ja kindlasti ei jää see ühekordseks prooviks. Järgmisel nädalal katsetamue juba uute lugude ja ideedega. Õhtul käisin kodugrupis, kuhu üks kursuseõde mind oli kutsunud. See oli ka huvitav, võimalus lüüa kaasa mõttestatud aruteludes ja tutvuda uute inimestega. Pärast seda käisime Toomkiriku varemetes, need olid Tudengipäevade raames külastajatele avatud. Kirikutornist võib näha ikka imelist vaadet Tartu linnale. Kolmapäeval käisime E.-ga Genialistide klubis, kus esines X-Panda - kohalik suure tulevikuga progressiv- ja fusioonmusika bänd. Ehkki lavale läksid nad kell 1.00, mitte kell 22.00, nagu mina olin aru saanud, oli see üks päris hea kontsert. Täna sain õnneks kaua magada, kuna tunnid algasid alles keskpäeval. Tarkustera tänasest anatoomiast - kütkestav alalõug toob igale kolbale sära silmakoobastesse.

M. semimembranosus

Müstika. Paradoks. Mida rohkem ma õpin, seda vähem ma oskan. Antud hetkel käib jutt - nagu ilmselt arvata võib - anatoomiast. Viimane test läks ilmselt halvemini kui eelmine, seega järgmiseks tööks tuleb ennast tõsiselt käsile võtta. Kogu teema korraga õppimine pole teps mitte aktsepteeritav, ükskõik kui lihtne osa esmapilgul ka paistab. Ma võin küll teada kõiki lihaseid, kuid kontrolltöös pole sellest kasu, kui ei suuda meelde jätta nende kinnituskohti ning funktsioone. Kui see seik välja arvata, on kõik kõige paremas korras. Paradoks. Müstika.

Reede-laupäev möödusid Otepääl TAM-i laagris. Aset leidis ka esimene noorliikmete luukamber, mis mul õnnestus läbida võrdlemisi edukalt - järelkaja oli positiivne. Laagrimelu oli samuti kogemus omaette. Sain palju paremini tundma oma koorikaaslasi - nii uusliikmeid kui vanemaid koorilauljaid ning veterane. Loomulikult ei möödunud reede õhtu suure jalgpallivaatamiseta.

Täna käisin esimest korda verd andmas. Väga meeldiv kogemus, kavatsen seda kindlasti korrata. Vähemalt võin ma ise tunda ennast nüüd 450 ml võrra parema inimesena. Sellele eelnes TÜ kliinikumi erakorralise meditsiini osakonda tutvustav esmaabipraktikum, mis oli samuti äärmiselt huvitav ja üsna põhjalik.

Nüüd on vaja ainult homne päev vastu pidada ja reede hommikul saan tulla Võrru ning vaadata, kuidas kulgeb elu VKG-s, mida teevad VKG õpetajad ja õpilased.

Punanihe

Tööde-testidega on selleks nädalaks ühel pool. Nii keemiast kui ka ladine keelest sain ilusti läbi. Eile õhtul käisime E.-ga Tartu tähetornis avatud taevavaatlusel, mille eesmärgiks oli vaadelda Kuud ja Jupiteri. Kuu paistis kätte üsna hästi, vähemalt alguses - pilvise ilma tõttu oli nähtavus kohati hajutatud -, kuid suurimat planeeti meil näha ei õnnestunudki. Ehk mõnel järgneval vaatlusel läheb paremini. Samas aga saime uusi teadmisi astronoomia vallas. Õhtu lõppes sellega, et umbes kella kahe ajal filosofeerisime veel lõpmatuse, hääbuvate jadade ja piirväärtuste üle. Kõlab veidralt? Mis teha. Täna oli teine anatoomia praktikum, mille käigus saime käia ka laibakumis. Peaks mainima, et see on üks ebatervelt huvitav koht. Kuna T. oli lahkelt nõus jagama ühte oma kummikinnastest, sain ise ka lihastele käe külge panna. Päris lahe. Ja nüüd magama. Eks ta ole.

Naera, Odysseus, elu on naer

Väike lühieelvaade eelolevale nädalale. Paistab, et tulevad lihtsad viis päeva, ühtki rasket tööd silmapiiril ei terenda (v.a ladina keele arvestus, kuid see ei tohiks olla midagi kaelamurdvat, vähemalt alguses). Küll aga on tulemas mitu tähtsat sünnipäeva. Täna käisin ühe uue seltskonnaga trennis. Päris hea oli. Kui aega on, püüan seal edasi ka käia. Nüüd aga õpin natuke meditsiinilise keemia teooriat ja varsti lähen ära magama.