Arcus anterior atlantis

Täna oli jälle ainult üks tund - anatoomia. Hommikul, enne seda pidi olema ka ladina keel, kuid see jäi mingil põhjusel ära. Teada sellest aga ei antud. Mina märkasin tunniplaanimuudatust, kuid ligi pool rühma tegi hommikul tunniajase jalutuskäigu. Anatoomia algas väikese ringkäiguga Biomeedikumi keldris ning siis anti meile pikema jututa kätte komplekt igsugu luid (nimmelüli, rinnalüli, kaelalüli ja veel kaks kaelaluud). Ilma erilise sissejuhatuseta pidime hakkama neid ja nende osi ladina keeles nimetama. Alguses ei jõudnud eriti midagi kohale, kuni ma taipasin, et nimetused olid olemas meile jagatud lehtedel. Natuke segane oli ikkagi. Igatahes, koju jõudes vaatasin ma tunni materjali uuesti läbi ja seekord jõudis kõik palju selgemini kohale. Tegelikult on need nimetused üsna loogilised ja tihti sarnased inglise keelele. Õppetöö näikse minevat üha huvitavamaks. Kella kuueks läksin tagasi tuutoritundi. Meid on sattunud juhendama väga abivalmid ja sõbralikud tudengid, kes nüüd meile oma kogemustepagasit edasi püüavad anda. Olen üha kindlam, et ees ootab väga lõbus ja raske aeg. Tartusse naasis ka mu toakaaslane E., kellel on aktus alles homme.

Homme peaks tulema esimene natuke pikem päev. Aga ainult natuke.

Iirisdiafragma

Täna algas lõpuks kauaoodatud veel kauem mitteoodatud õppetöö. Kell 8.00 pidi algama esimene tund - bioloogia praktikum Biomeedikumis seitsme jõe ja pargi (ja ühe raudtee) taga. Mina saabusin kohale umbes viis minutit enne kella langemist ja avastasin eest umbes kaks minu kursuse tudengit. Selgus, et ülikoolis ei alga ükski tund täistunnil, vaid veerand läbi. Muidugi mainiti seda ka eilses tuutoritunnis, kuid uneseguses hommikusaginas ununes see loomulikult sootuks. Tuleb välja, et õppetöö algab väga täpselt - uks avati kell 8.15. Mulle vaatas vastu väike klassiruum 16 mikroskoobiga. Neid meile tutvustatigi. Alguses läks kõik sujuvalt, kuni ma oma juuksekarva korduvalt mikroskoobi all ära kaotasin. Kuid vähemalt tööpõhimõtte sain ma üsna korralikult selgeks. Järgmisel korral läheb ehk paremini. Rühmakaaslased on igatahes toredad. Pärast praktikumi istusime natuke aega keldrikorruse kohvikus ja tegime põgusa tuvumisringi. Loodetavasti saab teisi kursusekaaslasi ka millalgi lähemalt tundma õppida. Küllap on see üks pingutust nõudev ülesanne, kuna meid on kokku ikkagi 140. Registreerisin ennast ära kõigile kohustuslikele õppeainetele ning nüüd valitseb mu tunniplaanis mingi ebakõla. Peab kellegi käest täpsemalt järgi küsima.

ÕIS

Tänane oli minu esimene päev Tartu ülikoolis. Päev algas ülikooli üldaktusega. Esines TAM - vägev "Karulaane jenka" -, muidu oli üsna tavaline tseremoonia. Pärast seda oli paar tundi vaba aega ja siis naasin peahoonesse enda teaduskonna avaaktusele. Vastupidiselt minu ootustele oli tegu ühe suhteliselt igava pooltunniga. Pärast seda võtsime E.-ga ette rännaku mööda Tartu linna, peamise eesmärgiga registreerida ennas vajalikes raamatkogudes lugejateks. Tartu Ülikooli raamatukoguga polnud probleemi, kuid me otsustasime minna ka Maaülikooli, ja seda loomulikult jalgsi. Pärast tükki aega kõmpimist leidsime eelmainit asutuse kenasti üles. Tagasi läksime muidugi samuti jala. Hilisemad arvutused näitasid, et läbisime tänase päevaga enam-vähem 10 km (E. natuke rohkem ja mina vist nauke vähem). Igatahes, koju jõudes lõid jalad tuld. Puhata sain tunnikese, seejärel läksin arstiteaduskonna tuutoritundi Biokeemikumis. Igatahes koolitee on mul pikk. Seal tehti tagasi kõigi eelnevate aktuste igavus üüratu informatsioonikogusega. Ja mis kõige hullem, nüüd saan ma asjadest palju vähem aru, kui varem. Vähemalt seda ma õppisin, et iga õppemääruse punkti lõpus seisab märge "v.a arstiteaduskond". Ja loomulikult ka seda, et ÕIS=minu parim sõber.

Kui ma järgmise päikeseloojangu ajal veel elan, püüan ka esimese õppepäeva muljed siia üle kanda.

Proloog

Täna, umbes mõne tunni pärast algab minu elu Tartus, mis saab minu kodulinnaks ilmselt vähemalt üheksaks aastaks. Just nimelt - ÜHEKSAKS, sest nii kaua kestavad kestavad ühe tipptasemel arsti ülikooliõpingud. Esialgne elupaik - ühiselamu Narva maanteel - on olemas ja ka esimene kontroll paari päeva eest tehtud. Esimene mulje on täiesti normaalne, ei midagi ülemäära ekstaasi tekitavat ega ka morjendavat. Toanaabriks on minu auväärt klassivend E. Teisi korterinaabreid meil kohata ei õnnestunud, kuid loodame parimat. Igatahes on ühika küljes mootorratturite pubi Trehv, millest tõenäoliselt saab minu peaaegu teine kodu. Natuke tegin tutvust ka (oletatava) tulevase tunniplaaniga. Bioloogia, biokeemia ja biofüüsika - esmapilgul üsna biomasendav. Tundub, et nüüd tuleb tõsiselt hakata õppima aineid, millele ma keskkoolis just ülemäära tähelepanu ei pühendanud, kuid... mis siis ikka, on vaja. Kuid sellest kõigest pikemalt ja lähemalt mõne aja pärast.

Jääge kuuldele!

P.S. Loodan, et see blogi tuleb väheke sisutihedam kui eelmine.